Info lihast - Oskar LT AS

Miks on liha kasulik?
Kuna inimene on segatoiduline, siis selleks, et toitumine oleks tasakaalustatud, peaks loomse toidu osakaal moodustama 15-25%. Loomsed valgud aitavad seedekulglas taimsetel toitainetel paremini seeduda ning vabanevatel koostisosadel omastuda. Professor dr. Mihkel Zilmer nimetab loomse toidu tarbimist tasakaalustatud ehk normaalse söömise üheks aluseks. Eelnev on hea tervise eelduseks.

Mitmekülgne toitumine
Mitmekülgne ning tasakaalustatud toitumine on hea tervise eeltingimus. Lihal on oluline osa organismi funktsionaalseks toimimiseks, kuna see on üks peamisi toiduallikaid. Läbi aegade on eestlased armastanud sealiha ja nii on see ka tänapäeval. Sealiha oli, on ja jääb eesti köögi alustalaks!

Vitamiinid lihas

Lihas leidub palju inimesele olulisi toitaineid nagu loomseid valke, B-vitamiine (nt B12 ja niatsiin), rauda, tsinki, fosforit, kaaliumit ja samuti aminohappeid, mida inimesel pole võimalik omandada taimedest. Ehkki kuumtöötlemisel osa vitamiine laguneb, jääb enamik neist, nagu ka mineraalained, liha toiduks valmistamisel alles.

Valke on meil vaja selleks, et meie rakud saaksid uueneda ning samuti aitavad need hävitada organismi tunginud haigusetekitajaid. Kuna valgus ei kogune tagavaraks, on nende igapäevane tarbimine tervise seisukohalt äärmiselt oluline. Valku saab ka taimsest toidust, et loomsed valgus on väärtuslikumad ning kergemini omastatavad. Sea sisefilee on näiteks väga väärtuslik ja valgurikas toiduaine.

Tsink on aga vajalik ensüümide aktiveerimiseks, vereloome protsessiks, organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, ka DNA sünteesimiseks. Samuti on tsingil oluline osa organismi immuunsüsteemi toetamisel ja haavade paranemisel ning B-kompleksi vitamiinide omastamise soodustamisel. Tsink aitab kaasa luude moodustumise protsessile ja lihaste töö juhtimisele. Tsingi omastamine toimub paremini loomsetest toiduainetest kui taimsest toidust. Soodustamaks tsingi omastamist taimsetest toitudest tuleks seda süüa koos väikese koguse loomse toiduga. Lihas sisalduv magneesium on aga hädavajalik ainevahetusprotsessiks ning selleks, et tagada südame normaalne funktsioneerimine. Samuti osaleb ta kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekandemehhanismides.

Miks liha süüa?
Kuna paljud on liha oma toidulaualt välja selekteerinud, arvates, et liha on raske seedida, siis tegelikkuses on see pigem müüt. Liha on lahja toit, eriti lamba-ja veiseliha.

Toore liha toiteväärtus on 110-200 kalorit 100 grammi kohta. Tailiha sisaldab vaid 2-3% rasva, ca 75% vett ning 20% valku. Keetmine vähendab rasva sisaldust edasi umbes 15% võrra.

Lihas leiduv rasv on palju parem kui paljud inimesed arvavad – umbes poole veise-, sea-ja lambaliha rasvast on küllastumata rasv (st polüküllastumata ja monoküllastumata rasvad). Lihas ei ole kiudaineid, ka süsivesikuid on lihas harva, erandiks on siseelundid, näiteks maks, süda ja neerud. Glükogeenina esinevad süsivesikud annavad lihale pehme maitse. Samuti tekitab liha väga harva allergilisi reaktsioone.

Tasub teada
Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha jne. Hästi sobib sisefilee, mis on kõige pehmem ja õrnem tükiliha. Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi. Keskmine eestlane tarbib keskmiselt 65 kg liha ja lihatooteid aastas, millest umbes poole moodustab sealiha.