Sealiha hea liha

 Sealihast rääkides kerkib paljudel inimestel silme ette rasvast nõretav seapraad. Tegelikkuses ei ole see aga nii – sea lahtilõikamisel erinevateks tükkideks saadakse üsna erineva toiteväärtuse ja rasvasisaldusega sealihalõiked. Ribiliha on tõesti kõige rasvasem, kuid kas te oleksite arvanud, et seafilees on vaid 6% rasva?

Linnuliha peetakse kõige väiksema rasvasisaldusega lihaks, kuid vaadates keskmist väärtust, selgub, et sea- ja linnuliha on oma rasvasisalduse poolest täiesti võrreldavad. Sealiha kasuks räägib aga see, et see sisaldab enam valku, tsinki ja magneesiumi.

Keskmiselt sisaldub 100 grammis:

  sealihas 
(keskmise rasvasusega)
broileris 
(toores, nahaga)
Energiat 217 kcal 206 kcal
Rasvu 16,7 g 14,6 g
Valke 17,0 g 19 g
Magneesiumi 21 mg 7,6 mg
Rauda 1,1 mg 0,9 mg
Tsinki 2,8 mg 1,3 mg

Allikas: www.nutridata.ee

Kasutatud allikas: www.nutridata.ee

Rasvad

Toidurasv on väga vajalik. Organismis toimub pidev vedelikuringlus ning toitainete imendumine rakumembraanide kaudu. Viimased on aga ehitatud rasvadest ja valkudest, milleta rakud elada ei saa.

Rasvade ülesandeks on energia andmine ning osalemine keha soojaregulatsioonis, nad on osalised närvisüsteemi ja aju töös, võimaldavad organismil saada mitmeid rasvlahustuvaid vitamiine (A-, D-, E- ja K-vitamiin), tagavad rinnapiima tekke, on olulised komponendid paljudes hormoonides ning kaitsekehade tekkes.

Rasvhapped on ka kõige vajalikumad toitained lapse kasvuks ja arenguks ning aitavad vanemas eas ennetada toidust tingitud kroonilisi haigusi. Kuna toidurasvu on erinevaid, siis peaks nende vahekorrast toiduvalikul kinni pidama.

Kokku peab täiskasvanud inimene saama rasvadest 25–30% päevasest toiduenergiast: 10% võiks olla tahket rasva ehk küllastatud rasvhappeid ning 20% vedelaid ehk küllastamata rasvhappeid. Küllastamata rasvhapped jagunevad omakorda kaheks: monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped, mis kaitsevad südant ja hoiavad vere kolesteroolisisalduse taset ning aitavad ennetada mitmeid haigusi.

Valgud

Valgud on rakkude põhiline ehitusmaterjal. Iga uue raku moodustumiseks on vaja valke. Valgud on tähtsad ka meie keha kaitsjatena. Nad aitavad kahjutuks muuta ja hävitada organismi tunginud haigusetekitajaid. Inimene vajab valke pidevalt. Kuna valgud ei kogune tagavaraks, tuleb iga päev süüa valgurikast toitu. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, nimelt 80–100 g ööpäevas, s.o 24 tunni jooksul. Valguvajadus meestel on 70–90 g, naistel 50–75 g ööpäevas, füüsilise töö tegijatel võib see tõusta 115 g ööpäevas. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed valgud, nad on ka paremini omastatavad. Seasisefilee on valgurikas ja väärtuslik toiduaine.

Mineraalained

Magneesium

Magneesium on eriti elutähtis mineraalaine. Keha ainevahetuse protsessis osalemisel on ta tähtsuselt järgmisel kohal pärast kaaliumi. Magneesium on väga oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. Tal on tähtis roll ka südame normaalse funktsioneerimise tagamises: veresoonte laiendamisel ja südamerütmi korrigeerimisel. Samuti osaleb ta kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekandemehhanismides. Magneesium on ka oluline inimese kaitsmisel stressihormoonide kahjustava toime eest. Peamiselt saame magneesiumi toiduga.

Tsink

Tsink on vajalik ligi 100 ensüümi aktiveerimiseks, vereloome protsessis osalemiseks ja vere stabiilsuse tagamiseks, organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, ka DNA sünteesimiseks. Samuti on tsingil oluline osa organismi immuunsüsteemi toetamisel ja haavade paranemisel ning B-kompleksi vitamiinide omastamise soodustamisel. Tsink aitab kaasa luude moodustumise protsessile ja lihaste töö juhtimisele, maitsmis- ja lõhnaretseptorite normaalse arengu tagamisele ning insuliini toime avaldumisele.

Tsingi omastamine toimub paremini loomsetest toiduainetest kui taimsest toidust. Soodustamaks tsingi omastamist taimsetest toitudest tuleks seda süüa koos väikese koguse loomse toiduga.

Raud

Raud on oluline element vereloomes, kus teda kasutatakse hemo- ja müoglobiini sünteesiks. Raual on võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis, st ta osaleb hapniku viimisel kopsudest kudedesse. Vaegusseisundite sümptomid on seetõttu mitmesugused ja esialgu võivad need olla tunnetatavad vaid väsimuse ja loidusena, kuid hapniku vähesuse tõttu on häiritud kogu organismi talitlus ja seda igas ainevahetuse lõigus. Raud on paljude ensüümide koostises, rauda vajame vastupanuvõime suurendamiseks stressi ja haiguste vastu, väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks.

Rauda leidub nii loomses kui ka taimses toidus. Loomses toidus, nt lihas, leiduv raud on organismile omastatav 15–35% ulatuses ja taimses toidus, nt teraviljatoodetes, leiduv raud on omastatav 2–20% ulatuses. Üheks paremaks rauaallikaks ongi taine sealiha, mille ühest portsjonist (150 g) saab 6 mg rauda.

http://www.toiduliit.ee/sealiha/index.html