Personaaltreener annab vastuse: kas sealiha teeb paksuks või on tegemist müüdiga?

Personaaltreener annab vastuse: kas sealiha teeb paksuks või on tegemist müüdiga?

Rakvere saadik ja personaaltreener Siim Kelner on aastaid pidanud oma juhendatavaid rahustama, sest paljud neist ei julge sealiha süüa. “See on rumalus! Sealiha on väga kõrge toiteväärtusega, eriti just täisväärtuslike valkude allikana,” kummutas Kelner müüdi.

Statistikaameti uuring näitas, et mullu tarbis eestimaalane keskmiselt 78,5 kg liha ja enam kui pool sellest (40,7 kg) oli sealiha. Ometi on väga palju endiselt ka neid, kes kardavad sealiha süüa, sest arvavad, et see pole tervislik.

Igapäevaselt treenerina töötava Kelneri hinnangul kohtab ka treeningklubides endiselt väga palju neid, kes arvavad, et sealiha söömine tõstab kehakaalu.

Taine sealiha

“Tegelikult on sealihavalkude bioväärtus väga kõrge. Eriti hinnatakse sealiha puhul just selle aminohappelist koostist,” kinnitas Kelner, kelle sõnul on siiski oluline jälgida kogust ja koostist: “Jälgida tuleb sealiha rasvasisaldust, sest seapekki süües loomulikult keegi ei salene.”

Näiteks seasisefilee on oma rasvasisalduse poolest võrreldav kanafileega. Võrreldes teiste linnu-ja loomalihadega on sealiha vitamiinisisaldus isegi suurem. Sealiha tervikuna on suurepärane valgu, raua, magneesiumi ja mikroelementide, näiteks B-12 ja B-6 allikas.

“Rasvane liha, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, võib tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski. Väherasvane hautatud või grillitud liha on aga väga hea raua- ja valguallikas,” rõhutas Kelner, kes tõi sealiha puhul välja just selle B-vitamiinide sisaldust.

Tasakaal on võti

Toidulaua planeerimisel rõhutas Kelner tasakaalu. Oluline on jälgida, et menüüs oleks õiges koguses nii liha, juurvilja, puuvilja, piimatooteid kui ka teravilja. Prae puhul tuleks järgida taldrikureeglit, mis ütleb, et poole taldrikutäiest peaksid moodustama köögiviljad; veerandi taldrikust liha või kala ning veerandi riis, kartul või makaronid.

“Oluline on saada makrotoitainete — valkude, rasvade ja süsivesikute — omavaheline suhe paika. See, kas liha näol on tegemist kana-või sealihaga, on juba igaühe enda otsustada,” avaldas Kelner, kelle sõnul on tasakaalu saavutamise eelduseks hoolikas planeerimine.

Liha osakaalu võiksid oma menüüs suurendada need, kes on füüsiliselt aktiivsemad — teevad näiteks rasket kehalist tööd või on lihtsalt sportlikumad. Samas ei soovita Kelner ka neil valida väga rasvaseid lihatükke.