Beebi peaks tavajuhul saama lisatoitu alates kuuendast kuust. Varsti pärast seda saabub aeg lülitada tema menüüsse ka liha ja kala – taimetoit talle ei passi.

Praegu aastase Sune jaoks on iga söögiaeg olnud alati nauding. Lisatoitu hakkas ta saama viiendast elukuust ja kõik läks üle ootuste lihtsalt: alustati köögiviljadega, siis prooviti puuvilju ja putrusid. „Kuigi soovitusi on seinast seina, olen lähtunud Sune menüü koostamisel eelkõige perearsti nõuannetest ja raamatutest loetust,“ ütleb Sune ema Egle. „Olen hoolega jälginud toidu mitmekesisust, et tal ei tekiks olulistest ainetest puudust.“

Liha 7.elukuul

Kui tütar sai seitsmekuuseks, lisas Egle köögivilja juurde pisut liha. Kala on Sune proovinud vaid paaril korral, sest muidu väga isukale beebile pole see eriti maitsenud. Liha aga on peaaegu iga päev lapse toidulaual. Aeg-ajalt on ema lisanud liha asemel toitu hoopis munakollast. Liha ja muna koos ei soovitatagi beebile anda, sest valgukogus läheb liiga suureks.

Egle on liha vajalikkuses veendunud ja pakub lapsele esimestest kordadest peale kvaliteetset tailiha. „Keedan ja teen püreeks väiksema tüki sea- või veisesisefileed,“ kirjeldab ta. „Osa panen kohe toidu sisse, ülejäänu aga sügavkülma jääkuubikualustele, sealt on hea natukese kaupa värske püree sisse võtta.“

Emades tekitab segadust, et lisatoiduga soovitatakse alustada kuuendast elukuust, ühtlasi väidetakse, et pooleaastane laps peaks juba saama ka liha. Kusjuures peaks tahke toiduga alustamise ja liha andmise vahele jääma 1,5–2 kuud. Kuidas need soovitused kokku saavad käia?

Mitu etappi

Vanema ja Lapse Keskuse imetamisnõustaja ja SA TÜK Lastekliiniku lasteõde Juta Ernits kinnitab, et tahke toidu tutvustamine on mitmeetapiline protsess. Toitumisrutiini väljakujunemine võib aega võtta. Mõni laps ei ilmuta lisatoidu söömise vastu suuremat huvi, teine jälle on igast uuest suutäiest ja maitsest lausa vaimustatud.

Esimesed lisatoiduga söögikorrad peaksid olema hommikupoolikul, siis on last parem jälgiga, sest mõni uus toit võib tekitada beebi kõhule vaevusi või allergilist reaktsiooni. Lisatoitu paku enne rinnapiima – piimast täis kõhuga tital on vähem motivatsiooni midagi uut proovida. Samas ära lase lapsel ka liiga näljaseks minna, ka siis ei ole ta ilmselt eriti õnnelik, kui võõrast asja süüa pakutakse.

„Iga uue lisatoidu andmist alusta poole teelusika suurusest kogusest üks kord päevas ja siis suurenda järk-järgult kogust. Beebitoidule ei tohi lisada soola, suhkrut, äädikat, pipart ega vürtse,“ ütleb Juta Ernits kuldreegli.

1. Soe köögiviljapüree või teraviljapuder

Alusta ühest köögiviljast ja anna seda 3–7 päeva vältel: nii hoiad tekkida võivatel toiduallergiatel silma peal. „Et poes müüdavates purgipüreedes on mitu köögivilja koos, valmista lisatoit esialgu ise,“ soovitab Juta Ernits. „Näiteks esmaseks toiduks kartulist või kõrvitsast valmistatud püree, millele tasapisi lisa lillkapsas, porgand ja teisi kodumaiseid köögivilju.“

Kui laps sööb juba mitmest köögiviljast koosnevat püreed, võib maitseks juurde lisada ka natuke sibulat, maitserohelist, võid või toiduõli. Beebile paraja konsistentsi saavutamiseks võib toidu hulka panna ka rinnapiima või köögiviljade keeduvett (eemalda vaht!). Et toiteväärtust säilitada, eelista köögiviljade keetmisele aurutamist või ahjus omas mahlas hautamist.

Pärast köögivilju on magusamaitseliste puuvilja- ja marjapüreede tutvustamine juba lust. Neid võib lisada ka pudrule maitseks. Veega keedetud beebipudru jaoks on sobivad teraviljad kaer, hirss, tatar, mais või riis. Rukis ja oder võivad natuke oodata.