B12-vitamiini ehk kobalamiini defitsiiti imikueas on aastaid tuntud neuroloogiliste sümptomite põhjusena, kuna see on väga oluline vitamiin närvisüsteemi küpsemisel ja närvirakkudevaheliste seoste kujunemisel, kirjutab Med24.

Esmakordselt maailmas kirjeldati imikutel toitumisest põhjustatud B12-vitamiini defitsiiti 1962. aastal. Dr Haide Põder ütles, et sellest saati on korduvalt juhtumitepõhiselt kirjeldatud B12-vitamiini vaegust rinnapiimatoidul olevatel imikutel, aga ei ole ühtegi statistilist uuringut selle kohta, kui sage see probleem imikueas tegelikult on.

Arsti sõnul on B12-vitamiini defitsiidi aktuaalsust imikutel taas teadvustatud viimastel aastatel ning väga sageli näevad arstid oma praktikas neil lastel ka rauavaegusaneemiat.

Loomne toit on sisuliselt ainus oluline B12-vitamiini allikas. «Lihas on B12-vitamiini sisaldus kõige kontsentreeritum ning pole vahet, kas see on punane liha või linnuliha,» selgitas dr Põder. Vitamiini toodab mingil määral ka organismi enda mikrofloora, aga see kogus on väike ja imendumine väga aeglane.

«Kui taimetoitlased väidavad, et B12-vitamiini saab kätte ka vetikas spirulina’st, siis kirjanduse andmetel ei ole selles sisalduvad B12-vitamiini vormid inimese organismis aktiivsed,» nentis neuroloog. Vitamiini imendumist pärssivatest teguritest tõi ta välja kaltsiumi- ja rauavaese toidu söömise, alkoholi tarbimise, suitsetamise ja kohvi joomise.

Suurim B12-vitamiini vajadus inimese eluea jooksul on raseduse lõpul ja rinnaga toitmise perioodil. «Põhjus, miks leiame viimasel ajal imikutel aina rohkem B12-vitamiini vaegust, on seotud noorte emade toitumistavadega – pean silmas just tavatoidul olevaid emasid. Noorte toitumistavad on muutunud, mis tähendab seda, et süüakse rohkem taimset toitu ning vähem liha. Nad küll ütlevad, et söövad liha, aga sageli tähendab see üht vorstiviilu nädalas,» selgitas dr Põder võimalikke põhjuseid.

Arst rääkis, et raseduse ajal toimub B12-vitamiini aktiivne transplatsentaarne transport lootele, mis peaks tagama häireteta sünnieelse arengu. Sündides on vastsündinu seerumi B12-vitamiini tase emaga võrreldes kahekordne ning talletatud varudest peaks piisama vähemalt 6.–12. elukuuni. Ta lisas, et vastsündinu B12-vitamiini vaegus peegeldab emapoolseid põhjuseid üsasiseselt tekkinud vitamiinidefitsiidis.

Väga harva on arsti sõnul imikueas defitsiidi põhjus lapse geneetilised häired – kas siis kobalamiini imendumise, transpordi või intratsellulaarse metabolismi häire. Imendumishäireks võib olla ka mittegeneetiline põhjus. «Näiteks väga enneaegsed lapsed, kellel on nekrootilise enterokoliidi tõttu tulnud eemaldada osa soolt, n-ö lühikese soole sündroomiga lapsed – neil oleme täheldanud imendumise häirumisest just B12-vitamiini vaegust,» selgitas ta.

B12-vitamiini vaeguse sümptomid ilmnevad lapsel keskmiselt 4.–8. elukuu vahel. Sagedamini on esiplaanil närvisüsteemi nähud - enim arengu hilinemine, lihashüpotoonia, erutatavuse suurenemine (rahutus) või loidust, samuti kognitiivse arengu häired. Päris sageli esinevad liigutushäired võpatused, tõmblused). Viimaste puhul tuleb selgeks teha, kas need on äkki epileptilised krambid.

Loe pikemalt Med24 portaalist.

https://tervis.postimees.ee/4326991/arst-imikutele-olulise-vitamiini-puudus-tuleneb-sageli-emade-kehvast-toitumisest